12., 13., 14. juulil ja 4., 5., 6. augustil
Hiiumaal Tahkuna tuletorni all kell 20.00

Pilet 225.- ja 170.- (õpilased, pensionärid)

Piletid müügil Kärdla kultuurikeskuses, Tahkuna tuletornis, Piletilevis ja Piletimaailmas, Statoilis ja tund enne etenduste algust kohapeal.

Korraldajad: Theatrum ja Arhipelaag.

Etendused Tahkunas jätkavad Hea Energia Festivali (HEF) algatust, mille mõte on tutvustada erilisi paiku Hiiumaal läbi eriliste sündmuste.

Lavastaja:	Maria Peterson
Kunstnik:	Andri Luup
Helikujundaja:	Marius Peterson
Kostüümikunstnik:	Laura Pählapuu
Valguskujundaja:	Helvin Kaljula

Osades:

Laura Peterson, Ott Aardam, Garmen Tabor (Rahvusooper Estonia), Margus Tabor (Tallinna Linnateater), Lembit Peterson, Aleksander Eelmaa (Tallinna Linnateater), Tarmo Song, Andri Luup, Helvin Kaljula, Ott Raidmets.

"Tuulesaared"

"Tuulesaared" (näidendi originaalpealkiri “Marius”) räägib väikese sadamalinna Marseille' elust ja inimestest. Näidendi peategelased on kaks noort inimest, Marius ja Fanny. Marius tunneb vastupandamatut kirge minna kaugetele meredele purjetama. Sama suurt armastust tunneb ta aga ka väikese karploomade müüjanna Fanny vastu.

"Marius” kuulub Marcel Pagnoli kuulsasse Marseille' triloogiasse („Marius“, „Fanny“, „César“) ja selle esietendusest 1929. aastal Pariisis sai alguse Marcel Pagnoli karjäär näitekirjanikuna. Näidendit on mängitud mitmel pool Euroopas, Aasias ja Ameerikas. Sellest on tehtud filmiversioone, kaasaarvatud autori enda poolt, ja ooper. Ei leidu prantslast, kes ei teaks Pagnoli ega tema näidendit “Marius”.

Hiiumaa ja Tahkuna tuletorn

Lavastaja Maria Peterson: „Kevadel tehti meile ettepanek otsida üks näidend Tahkuna tuletorni aastapäeva tähistamiseks Hiiumaal ja sellega seoses asusime otsima materjale, mis seostuksid mereäärsete paikadega. Juba ammu mõlkus Theatrumi kollektiivil mõtteis tuua lavale Marcel Pagnoli “Marius”. See tundus temaatiliselt hästi sobivat. Näidendi pealkirjaks saab Theatrumi lavastuses “Tuulesaared”. Väikese humoorika kokkusattuvusena võib märkida, et Tahkuna tuletorni konstruktsioonid on valmistud 1874. aastal Pariisis Eiffeli tehases, kus on valmistatud ka Eiffeli torn, millest näidendis juttu.”

Marcel Pagnol

Marcel Pagnol (1895-1986) on tuntud prantsuse poeet, dramaturg, kineast, romaanikirjanik, esseist ja tõlkija. Ta on kirjutanud üle 12 näidendi ja olnud režissööriks üle kolmekümnele mängufilmile. Samuti on ta kirjutanud mitmeid autobiograafilisi raamatuid ja esseid. Kuulsust ja tuntust saavutas Marcel Pagnol juba oma noorusaastatel. Tema näidend “Marius” – esimene näidend Pagnoli loomingu ühest olulisemast osast, Marseille' triloogiast –, mis esietendus Théâtre de Paris’s 1929. aastal, sai tohutu publikumenu osaliseks ning Pagnoli kuulsus levis kiiresti üle kogu Euroopa. 1946. aastal valiti Marcel Pagnol esimese kineastina Prantsuse Akadeemia liikmeks. Tema loodud kirjanduslikust ajakirjast Fortunio sai eelmisel sajandil üks mõjukamaid kirjandusajakirju Les Cahiers du Sud.

Vaadates Marcel Pagnoli loomingule, tundub, et väljendusvahend iseenesest polnud tema jaoks kõige olulisem. Teda huvitas loominguline vabadus. Teater ja filmikunst olid vahendid draamakunsti kui sellise teenistuses. Sama kehtis ka tema kirjandusliku loomingu puhul. Pagnol keeldus allutamast loomingut tehnika ülemvõimule ning eelistas sündmuspaikades ja näitlejamängus eelkõige loomulikkust. Pildi ilust pidas ta tähtsamaks head dialoogi.

Tema loomingule on iseloomulik mõistev suhtumine oma tegelaskujudesse. Igaühel neist on oma õnn, oma lugu ja isegi nende halvimad teod saavad alati andeks antud.

Oluline element Marcel Pagnoli loomingus on ka tema juurdumine Lõuna-Prantsusmaasse. Kuid ta ei jää oma väikesesse kodukohta kinni, vaid muudab selle piirkonna maailma keskpunktiks, andes seal elavatele tegelaskujudele ja nende käsitletavatele teemadele universaalse mõõtme. „Universaalsuse võib saavutada jäädes oma kodukohta“, ütles Marcel Pagnol ise.

Marcel Pagnol Eestis 

Eestis mängiti näidendit “Marius” esmakordselt 1932. aastal Estonia teatri draamatrupi poolt pealkirja all “Kauged rannad”. Lavastajaks oli Fritz Põldroos, näitlejate hulgas Paul Pinna, Mare Leet, Felix Moor ja teised. Etendus osutus ülimalt populaarseks ja püsis Estonia teatri mängukavas väga kaua. “Kaugete randade” tuules järgnes ka triloogia teine osa “Fanny” (1934) ja näidend “Jazz” (1937). Edaspidi on jäänud kogu Pagnoli looming eesti teatrimaastikul tähelepanuta, olgugi et neis käsitletavad teemad on igas ajas kõnekad.

“Marcel Pagnol on kindlasti kõige menukam lavakirjanik pärastsõjaaegses Euroopas. ... Mitte iga kord ei ole menukus kirjaniku kunstilise kaalu määrajaks, Pagnoli puhul võib aga küll öelda, et ta väärib oma kuulsust.” (Postimees, 24. aprill 1934)

“M. Pagnol, kelle näidendeid on eesti lavadel suure eduga mängitud – tuletaksime siin ainult meelde ta “Kaugeid randu” ja “Fannyt”, mis lõid “Estonia” trupis uue teatriajajärgu... – on kirjutanud uue näidendi “Jazz”. Seegi lavateos on saanud suure menu osaliseks ja kõigi andmete järele kujuneb ta Eestiski menukaks lavatükiks.” (Postimees, 27. veebruar 1937)

Edaspidi pole Marcel Pagnoli näidendeid eesti teatri lavadele jõudnud.